Sotsiaalse tarkvara kasutamine

 Internetiavarustes on lugematu hulk erinevaid veebilehekülgi, millega saab õppimist muuta huvitavamaks, interaktiivsemaks ja sageli ka lihtsamaks ning loodussõbralikumaks. Miks kasutada plakati tegemiseks suurt paberit, kui väga värvilise ja uhke plakati saab teha ka mõnel selleks mõeldud veebileheküljel? 

Katsetasin ka ise internetis plakati tegemist leheküljel canva.com. Olen kursusekaaslastelt väga palju selle kohta kuulnud, kui lihtne, ilus ja kiire seal on, aga miskipärast polnud seda ise kunagi varem kasutanud. Üks kord on ikka esimene kord ja tegelikult tuli tulemus ju täitsa kena. Siin ta on:

Nagu plakatilt on näha, siis teemaks on seosed füüsika ja bioloogia vahel erinevates kooliastmetes ning kuidas need teadmised aastast aastasse omavahel ühilduvad, et lõpuks tekiks arusaam sellest, et sageli ei saa erinevaid nähtusi seletada üksnes ühe õppeaine kaudu, vaid vaja läheb mitut erinevat. 

See oligi meie rühma mõeldud ülesanne - õpilased peavad kasutama veebikeskkonda canva.com, valima sealt ülesande sooritamiseks enda arvates parima vahendi. Ülesandeks oligi luua füüsika ja bioloogia omavahelisi seoseid näitlikustav teos. Olgu selleks siis plakat, brošüür, esitlus või midagi hoopis muud. Selline ülesanne annaks õpilastele palju valikuvabadust (millist väljundit kasutada teema esiletoomiseks ehk mida canvast valida), arendaks nende loovust ja arutlusoskust (millised seosed siis kirja panna), meeskonnatööd ja esinemisjulgust (tiimina töötamine ja pärast oma ideede teistele tutvustamine). Samuti saaks koos kogu klassiga pärast analüüsida erinevaid võimalusi canvas.com keskkonnas ja arutleda, millised milliste ülesannete jaoks kõige paremini sobiksid. See tuleks õpilastele kindlasti kasuks ka edasisel kooliteel.  

Leidsin, et canva.com keskkond oli väga mugav sellise ülesande tegemiseks, sest seal on nii palju võimalusi ja valikuid, palju template'e (ei oskagi kuidagi eesti keelde seda praegu tõlkida), kui endal kujunduse koha pealt mingi head mõtet ei tule või oskusi napib. Muidugi võib ka suur valikute hulk olla esmakasutajale natuke overwhelming (jälle pole eesti keeles head sõna) ja tekitada segadust, mis lõppkokkuvõttes võib ülesande küllaltki ajakulukaks muuta. 

Tuleviku kool

 Maailm muutub üha kiiremini ja kiiremini, sellega koos uueneb pidevalt ka koolikeskkond. Selles postituses annan lühikese ülevaate sellest, milline minu arvates võiks välja näha kool mõnekümne aasta pärast. 

1) Kuidas toimub info esitamine (õpitava edastamine)?

Klassiruumis on sellised lauad ja toolid, mida on õpilastel endal kerge liigutada nii nagu nad seda soovivad, et neil oleks klassis võimalikult mugav. Niimoodi on ka lihtne ja kiire alustada rühmatöödega, sest rühmad formuleeruvad kiiresti. Klassis on nii nutitahvel kui ka kriiditahvel - esimene esitluste ja veebiallikate näitamise jaoks, teine jooniste tegemise jms jaoks. Tunni ülesehitus võiks välja näha selline, et suurem osa ajast on tegemist vahetu suhtlemisega õpetaja ja õpilaste vahel. Õpilasi kaasatakse pidevalt tunni tegevusse, olgu see siis lihtsalt arutluse käigus või mingite veebilehekülgede kaudu. Suurt rõhku pannakse ka rühmatöödesse, et arendada koostöö- ja suhtlemisoskust. Samuti saavad õpilased võimalusi ise teemat teistele nö õpetada, et arendada esinemisjulgust ja seletamisoskust. Võimalikult palju luuakse seoseid õpitu ja igapäevaelu vahel ning võimaldatakse vaatluste, katsete ja väljasõitude käigus õpilastel võimalikult palju ise kogeda. 

 

2) Kuidas toimub õpitu kontrollimine?

Kontrolltööd ja arvestused on mingis osas materjalide kasutamise võimalusega. Kuna tänapäeval on üha olulisem, et noored on võimelised leidma internetist vastuseid oma küsimustele ja tõendeid väidetele ning, mis kõige olulisem, veenduda, et leitu on tõene ja allikas usaldusväärne. Oskus leida internetiavarustest tõest ja usaldusväärset infot ei tule aga niisama, vaid see on midagi, mis peaks õppima samamoodi nagu valemeid matemaatikas või rakutüüpe bioloogias. Samamoodi olen alati olnud arvamusel, et jah, kuigi inimese ajumaht on suur, siis kas tõesti on vaja kõike pähe õppida? Tegelikult ju pole. Seega on tähtis, et õpetajad (ja ka õpilased ise tegelikult) teeksid vahet, mida on tark tulevikutarbeks pähe õppida ja millised on need teadmised, mida saab alati kiiresti ja usaldusväärselt veebist järele vaadata. 

3) Kuivõrd on kasutusel tehnoloogia, robotid, masinad, tehisintellekt?

Igas klassis on olemas nutitahvel, millelt saab näidata slaide, sinna peale joonistada jne. Iga laua sisse on ehitatud tahvelarvuti, mis tuleb laua seest välja ainult siis, kui õpetaja nuppu vajutab. Õpetajal on võimalus enda arvutist näha, mille jaoks õpilased arvutit kasutavad. Kui õpilane ei tegele tunnitööga, saab õpetaja tema arvuti nö lukku panna või talle ise enda arvutist tunnitöö taas ette tõsta ja teised leheküljed sulgeda. Samuti võiks igas klassis olla võimalus virtuaalreaalsust kasutada, et näiteks geograafiatundides erinevaid maastikke ja loodusvööndeid ise oma silmaga vaadata. 
Kuskil veel kaugemas tulevikus võiks ka igas klassiruumis olla võimalus vaadata hologrammi, et õpilased saaksid paremini aimu näiteks ruumilistest kujunditest, vulkaani sisemusest või sellest, kuidas liigub toit sooltes. 

4) Milline roll on õpetajal?

Kooli üks tähtsamaid ülesandeid on suhtlemisoskuse ja koostöö arendamine. Seda on aga raske teha, kui õpetajaid peaks asendama näiteks robotid. Seega on väga oluline, et õpetaja ametikoha täidavad praegu ja ka edaspidi ikkagi päris inimesed. Olen mitmelt poolt õpilastelt kuulnud, et praegu, kui paljuski on tegemist distantsõppega, siis igatsetakse õpetaja kohalolekut ja klassivaimu. Õpilased on öelnud, et nii hea on näha õpetaja elavat nägu kasvõi arvutiekraanilt. See on ehtne näide sellest, kui oluline on õpetaja kui inimese olemasolu mitte ainult õpetaja rollis, vaid ka lihtsalt sõbra, toetaja, kaasaelaja rollis. Õpetaja peab olema ja ka jääma inimeseks, kelle poole õpilased saavad, julgevad ja tahavad mure korral pöörduda.