Keeletehnoloogia

E-etteütlus

Mida arvate konkreetse teksti kohta? Palju vigu teie tegite? Kas oli mõni sõna, mille tähendust te ei tea?

Tekst oli üles ehitatud nii, et keerukamad laused vaheldusid veidi lihtsamatega. Siiski oli tekst üldkokkuvõttes suhteliselt raske, palju rõhuti komakohtadele ja suurele ning väiksele algustähele. Tegin kokku 10 viga. Ei teadnud sõnade ,,kvintessents" (tähendab asja tuuma) ja ,,sellesinase" (kõnekeeles ,,see"). 

Mida arvate sellise e-etteütluse vormi kohta? Milliseid võimalusi selline vorm pakub? Millised on võimalikud probleemid?

Selline ettevõtluse vorm on minu arvates väga mõnus, sest kõik saavad osaleda. Eraldi auhind on ka näiteks parimale nutiseadme kasutajale ehk siis telefoniga e-etteütluse täitjad ei ole halvemas seisus. Probleemiks võib osutuda see, et koolides, kus pole piisavalt arvuteid või muid nutiseadmeid iga õpilase jaoks, võib juhtuda, et kogu koolipere ei saa etteütlusest osa võtta. 

Keelebot

Proovisin rääkida eesti keeles cleverbot.com leheküljel. Midagi ilusat sealt välja ei tulnud. Alguses vastas robot mulle erinevates võõrkeeltes. Seejärel siiski eesti keeles, aga vestlus nägi välja umbes selline:
Robot:,,Ma olen poiss"
Mina:,,Ma olen tüdruk"
Robot:,,Hakkame käima?"
Mina:,,Mul on juba poiss-sõber."
Robot:,,Sa oled tüdruk, sest sul on suured tissid."

Peale seda otsustasin selle kinni panna... Koolitundides vist pigem seda keelerobotit õpilastele ei tutvustaks. 

Ma ei leidnud ise ühtegi keelerobotit. Leidsin ühe Sisekaitseakadeemia poolt tehtud, aga sellest olid alles ainult artiklid, keeleroboti enda lehekülg enam ei avanenud. 

Õigekirjakontrollid ehk spellerid

Google Drive'i dokumendi puhul saab kasutada õigekirjakontrolli ja teatud keelte puhul peaks olemas olema ka autocorrect (inglise, hispaania, prantsuse, portugali ja saksa keele jaoks). Keele muutmise jaoks tuleb soovitud tekst ära märkida, seejärel klõpsata ,,fail" -> ,,keel" ja sealt valida enda soovitud keel. 
Wordi puhul on samuti õigekirjakontroll olemas ja review alt on võimalik lihtsasti muuta ka keelt. 
OpenOffice'it mul endal pole, aga googeldamise kaudu jõudsin selleni, et ka seal on autocorrecti võimalus, mis ei tohiks kohkuda tagasi erinevate keelte ees. 

Eestikeelse õigekirjakontrolli jaoks oli päris mitmeid tasuta lahendusi nii veebilehtede kui ka Google Chrome'i laienduste näol. 

Klaviatuurid

Milliste maade keele klaviatuur sobiks kõige paremini eesti keelega?

Eesti klaviatuur on kõige sarnasem rootsi ja soome omaga, välja arvatud täpitähed ü ja õ. Rootsi ja Soome klaviatuur  ka pildid:

Milline on klaviatuur Serbias, Venemaal, Prantsusmaal?

Serbias on kirillitsa ka klaviatuuril: 

Venemaa klaviatuuril on samuti tähed nende enda tähestikust, kuid enamus neist nö klapivad meie tähtedega (asuvad samas kohas, kus meie klaviatuurilgi):

Prantsusmaa klaviatuur näeb küllaltki meie oma moodi välja, ainult mõned üksikud tähed on erinevatel kohtadel (nt A, Z, Q, M). Tegemist AZERTY klaviatuuriga ehk siis teisest klaviatuuride perekonnast, kui Eestis kasutatav klaviatuur (meil QWERTY). Sõltub ülemise täherea esimestest tähtedest. 

Miks DVORAK klaviatuur erineb QWERTY klaviatuurist?

DVORAK klaviatuur on tehtud QWERTY järgi, aga on tehtud nö kiiremaks. DVORAK klaviatuuril peaks oleks tähtede asukohad mugavamalt, nii et kirjutada on võimalik kiiremini ja efektiivsemalt. 

Kuidas muuta klaviatuuri nn keelt ehk tähtede asetust?

Windowsi puhul saab seda teha keeleseadetest (,,language"). 

Sealt saab valida keele ning seejärel saab keelt muuta ka klaviatuuri ja teiste asjade puhul. 

Alias

Kuidas arvamine õnnestus?

Arvamine oli tegelikult päris keeruline, sest vihjed ei olnud väga lihtsate killast. Eesti keel on nii rikkalik, et sünonüüme võib olla väga palju. Aga muidu päris lahe lehekülg, ei olnud sellest varem kuulnud!

Nimeta 3 tüüpi vihjeid, mis esineseid.

Sünonüümid, kuhu kohta lauses sobiks, antonüümid, sõna tähendus. 

Millised vihjed olid kõige kummalisemad? Millest võisid need tuleneda?

Kummalised oli need vihjed stiilis ,,sõna on väga hägusalt seotud sõnaga ..." vms. See jätab nii palju ruumi, et ma väga ei ütleks, et seda saab vihjeks lugeda. Ehk tulid need vihjed siis, kui tegu oli nö lihtsama sõnaga, kuid ma ise sellist mustrit ei täheldanud, sest nagu ütlesin, siis ajasid need ,,vihjed" küllaltki segadusse. 

Interaktiivse tahvli tarkvara

 Sel korral katsetasin võimalust kasutada veebis interaktiivset tahvlit. Valisin Google Jamboardi, sest seda ei pidanud endale arvutisse alla laadima, vaid sai kasutada otse veebis. 

• Millised joonistamise võimalusi tarkvara pakub?
  Joonistada saab erinevate ,,pliiatsitega" - pliiats (minul kirjutatud sõna ,,vars"), marker (,,vesi, toitained"), esiletõstja (punased jooned) ja pintsel. Pintsel jäi väga väga hele, peaaegu et nähtamatu, kui ainult üks kiht teha, mistõttu seda ma otsustasin mitte kasutada. Sülearvuti hiirega kirjutada oli küllaltki ebamugav, seega teksti jaoks kasutaksin pigem tekstikasti või kleepmärke võimalust. 

• Milliseid lisavõimalusi leiate?
  Lisavõimalusena ongi tekstikast näiteks, samuti kleepmärge (,,leht", ,,toes"), mida saab rakendada erinevate tausta värvidega või üldse ilma värvita. Samuti võimalus vedada erinevaid kujundeid - mina kasutasin nooli ja ringi, aga võimalus ka ruutu, rombi, kolmnurka ja muid kujundeid kasutada. Samuti laseri võimalus, millega saab vedada kriipsu, mis hetke pärast kaob. Tahvlile saab lisada juurde pilte. Samuti on valikus mõned erinevad taustad (nt jooneline või ruuduline taust), aga taustana saab kasutada ka mõnd enda valitud pilti (minul ongi see taime pilt lisatud just tausta kaudu). 

• Kas on võimalus ka ekraani salvestada? Millisesse formaati?
  Ekraani on võimalik alla laadida kas PDF kujul või pildifailina. 

• Kas kasutaksite vastavat tarkvara enda õpetamistöös? Põhjendage.
  Ilmselt väga palju mitte, sest sülearvuti hiirega veidi ebamugav töötada. Võibolla hiire olemasolul kasutaksin rohkem. Ilmselt ka harjumise asi muidugi. Värvivalikuid ja taustavalikuid oli tegelikult pigem vähe, aga tausta puhul õnneks võimalik kasutada üks kõik millist enda valitud pilti ka. Lihtsamate jooniste selgitamiseks distantsõppes võiks see tegelikult olla kasulik tarkvara, kuid nõuab harjutamist. 

Ekraanivideo tegemine

Seekord oli minu ülesandeks teha õppevideo ekraanisalvestuse vormis. Valisin teemaks 2-astmelise autentimise, sest see on üks väga oluline osa internetiturvalisuse juures.  

Mis video tegemise juures õnnestus hästi? - Kasutasin ekraanisalvestuse tegemiseks Screen-o-Matic keskkonda (http://www.screencast-o-matic.com/). Keskkonda oli väga lihtne kasutada. Kui midagi läheb valesti, saab väga kiiresti alustada otsast peale, nii et ajakulu mõttes on see üks väga hea programm. Samuti sobib hästi pigem ebalevatele arvutikasutajatele nagu mina ise. 

Mis osutus video tegemise juures keeruliseks? - esimene proovikivi oli teema valimine. Kuna ma ise eriline arvutispets pole, siis tundus ülesanne küllaltki keeruline, sest kuidas ma peaksin seletama teistele millestki, mida ma ise absoluutselt ei jaga. Siis aga tuli pähe 2-astmeline autentimine, voila, olemas! Kuna minu kasutatud programm oli väga lihtsa ülesehitusega, siis video enda tegemine läks juba kergemalt. Aga nagu ikka vähekogenutel ette tuleb, siis puterdamist oli alguses omajagu. Samuti tundub mulle, et oleksin võinud videos natuke rohkem erinevaid võimalusi kommenteerida, ent nagu öeldud, siis pole ma väga spetsialist ja ei tahtnud seetõttu hakata rääkima asjadest, millest ma tegelikult rääkida ei oska. 

Siia lõppu üks paslik tsitaat (et asjatundmatuna on targem rääkida vähem kui rohkem):
Kui sa surnud oled, siis ei saa sa ise sellest aru, ainult teistel on raske. Samamoodi on siis, kui sa loll oled. 

Sisuloome vahend

 Sõnaga ,,sisuloome" seostame tänapäeval enamasti youtuber'eid ja influencer'eid, kuid tegelikult on sisuloojad ju ka õpetajad. Nad loovad sisu iga päev ja nad teevad seda palju. Ehk isegi rohkem, kui need sisuloojad, kellel sotsiaalmeedias pilku peal hoiame. Eriti aktuaalseks on veebipõhise sisu loomine koolis muutunud just nüüd, kus väga suur osa õppetööst toimub distantsõppena. Õnneks on väga palju erinevaid mooduseid, kuidas õpetaja saab luua huvitavat ja harivat sisu, et ka distantsõppel oleks õpilastel võimalik õppimisest rõõmu tunda. 

Katsetasin ka ise ühte sisuloome vahendit - H5P. Koostasin seal lünkteksti vetikate teemal. Alguses üritasin keskkonnas hakkama saada ilma tutvustavat videot vaatamata, aga see osutus küllaltki keeruliseks (kust alustada, kuhu vajutada, mida saab kasutada ja mida mitte). Õppevideot vaadates oli aga küllaltki lihtne keskkonnas orienteeruda ja ülesandeid koostada.