Kuna hetkel päriselt muuseumis käia ei saa, siis oli meie ülesandeks külastada Tartu Ülikooli arvutimuuseumi kodulehte. Leidsin sealsete piltide hulgast ka meie pere esimese arvuti - Microlink PC. Ega kui pilti poleks juures olnud, siis nime järgi poleks küll ära tundnud, sest oli ise alles nii väike. Aga vahva äratundmisrõõm oli küll, tundsin isegi seda sisse lülitamise nuppu enda sõrme all ja kuulsin peas häält, kuidas CD-plaadi alus arvutist välja tuli ja sisse tagasi läks. See arvuti oli meil päris pikalt ja mäletan, et ka mu esimene arvutimängi Sims plaat läks tööle just selles arvutis. Oeh, mälestused...

Tegemist on siis nagu öeldud Microlink PC-ga, mille tootmist alustati aastal 1999, aasta pärast minu sündi. Mis on eriti lahe, on see, et Microlink on Eesti IT ettevõte, mis loodi 1999.aastal Tallinnas Rainer Nõlvaku ja Hanno Haameri poolt. See sama ettevõtte on ka Delfi ,,ema". Konkreetse arvuti enda kohta ma palju infot ei leidnud kahjuks, nii et lisan siia väljavõtte TÜ arvutimuuseumi kodulehelt.
VIRTUAALMUUSEUMID
Kui TÜ arvutimuuseumi puhul oli tegu lihtsalt kodulehega, kus on võimalik näha ka eksponaatide pilte ja lühikesi kirjeldusi, siis maailmas on palju ka virtuaalmuuseume, mille puhul saab teha tuuri terves muuseumis video vahendusel ja näha päriselt ka muusemi sisemust, mitte ainult eksponaate. Põhimõtteliselt oled muuseumis, aga samal ajal oled tegelikult kodus. Veider, aga samas tore, et selline võimalus on juba päris mitme muuseumi puhul olemas. Nii on võimalik külastada ka mõne teise riigi muuseume kodust lahkumata. Samas ei ole see ikkagi samaväärne päris külastusega, kuid hea, et selline võimalus on olemas, eriti praeguse pandeemia ajal, kui reisida väga ei saa ja paljudes riikides on muuseumid üldse suletud. Vaadates Youtube'i videoid tekkis aga mul alati tunne, et oleks võibolla tahtnud hoopis teises suunas tol hetkel ,,vaadata", aga liikuma peab nii nagu kaamera on seda teinud. Tore oli aga näha täiesti inimtühja Versailles'i lossi, kui ise seal käisin, olid kõik ruumid rahvast paksult täis ja nii mõnelegi kohale ei saanudki üldse ligi.
Kui nüüd aga mõelda, et kuidas TÜ arvutimuuseumist teha virtuaalmuuseum, siis kindlasti võiks seal olla eksponaatide juures audiogiid (nagu Eesti Loodusmuuseumi virtuaalmuuseumis), aga seda lisaks infotahvlile, et inimesel oleks võimalus kas lugeda või kuulata. Virtuaalmuuseumis liikumine võiks olla võimalikult sujuv. Äkilised liikumised ja pidevalt enda õiges suunas keeramine muutub päris kiiresti tüütuks ja ebamugavaks. Osade eksponaatide juures võiks olla ka mõni mäng või võistlus, mille kaudu infot saada, mitte lihtsalt infotahvel või audiogiid. See muudaks muuseumikülastuse mängulisemaks ja lõbusamaks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar